Wednesday, November 11, 2009

Chimborazo hobusematk: osa 1. Matkaks valmistumine

Käisin novembri esimesel nädalavahetusel ära Ecuadori kõrgeimas mäestikus Chimborazos, mille kõrgus ulatub 6000 meetrini. Peaksin tegelikult kirjutama sündmustest kronoloogilises järjekorras, kuid käesoleva loo kirjutamine oli väga lihtne. Nimelt võttis hr Arvo Anton umbes aasta tagasi ette täpselt samasuguse ürituse samas kohas, ning pani selle Eesti Ekspressi vahendusel kirja. Lugu ise on siin: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/06B28A5C2F72E4A9C225759900491DCF. Mul ei ole palju sellele kirjeldusele lisada, täiendan vaid mõningate omapoolsete tähelepanekutega.
Avastamisrõõm oli selle võrra väiksem, et mul oli vaimusilma ees Ekspressi artikkel, mille taaskord läbi lugesin, kui märkasin Couchsurfingu listis kuulutust, kus Riobambas elav legendaarne keskkonnaaktivist Vladimir Ortitz kutsus rahvast kokku osalema järjekordsel hobusematkal. Üritasin samale matkale varemgi minna, kuid vabatahtlikult-sunniviisiliselt olin sunnitud loobuma. Esimesel korral oli põhjus asjalik: ootasin immigratsioonibüroos isikutunnistuse saamist. Teisel korral oli takistuseks kõigest romantiline õhtupoolik naisterahvaga, kuid antud hetkel tundus seegi olevat hea põhjus loobumiseks. Tagantjärgi vaadates vahest mitte, see lõppes suhteliselt hiljuti natuke kurvasti, aga see selleks.
Viimane kord andsin Vladimirile teada, et tulen ilma igasuguse kahtluseta.
4-tunnine bussireis Riobambasse kulges Arvo kirjeldatud halbade filmide saatel , mis oleksid võinud olla heaks võimaluseks Hispaania keelt kuulata, kuid paraku oli heli liiga nõrk, et aru saada. Raske uskuda, aga ta oli siiski piisavalt tugev, et häirida mp3 kuulamist.
Vaim oli valmis öiseks peoks, mida Vladimir armastavat enne varahommikust matka maha pidada. „Pidu“ nägin siiski vaid autoaknast: tiirutasime Vladimiri ja ühe tema sõbraga mööda rahvast ja pidu täis Riobamba kesklinna. Plaanis oli kohtuda väiksema seltskonnaga, et juua õlu-kuni-kaks. Varsti mõtlesime ümber ning minu suureks rõõmuks sain kell 12 magama ning olin järgmiseks hommikuks välja puhanud. Majutuse kohta ei leia piisavalt häid sõnu: 3-korruseline maja, mille tube ei jõudnudki kokku lugeda ning mille sisse mahuks mitu populaarsemat hostelit.

1 comment:

  1. Ooot, oot, noormees, mis teie romantilisest naisterahvast siis sai? Ma loodan,et ta oli kohalik! Ecuadori pulmapeole sõitmine sobiks mu järgmise aasta kalendrisse suurepäraselt, senjoor Saarmets! ;)
    Aga üldiselt päris sürr, et kah Wlady juurde sattusid! Oleksin teadnud seda ette, oleks talle kindlasti tervitusi saatnud.

    ReplyDelete