Tere taas,

Ecuadori blogi pole vaikinud seetõttu, et ma oleksin siit maalt lahkunud. Olen olnud "pikal suvepuhkusel", ja hiljem algas raske tööelu. Ometi pole ma kedagi teist unustanud ja püüan nüüdsest alates märkida kalendrisse regulaarselt aja, mil hakkan tegema sissekandeid blogisse elust Ecuadoris. Pean tunnistama, et kirjutamine on raskem kui varem, sest ümberringi kuulen-loen peamiselt hispaania ja inglise keelt, ja eesti keele kasutamine on harjumatu. Mind motiveeris blogi täiendama eelkõige siinne kriisiolukord viimastel päevadel; seda on nimetatud demokraatiakriisiks, rünnakuks riigi vastu, või lihsalt politseistreigiks. Täpsem kirjeldus ilmub järgmises postituses. Pean tagantjärelele kirja panema ka oma eluloo viimastel kuudel, lühidalt mainin, et elan endiselt Quitos, töötan inglise keele õpetajana keeltekoolis nimega "Cambridge". Lisaks keetekoolile on mul mõned õpilaste grupid Toyotas ning konsultatsioonifirmas nimega "Proyectar". Lisaks töötamisele täiendan ennast hispaania instituudis IE. Tegemist on rahvusvahelise keeleõpetajate koolitusvõrguga, mis annab instituudi läbinutele - täpsemalt eksami sooritanutele - keeleõpetaja litsentsi, mida tunnustatakse enamikes arenenud riikides (Suurbritannia, USA jne). Täpsustan, et tegemist pole lihtsalt keeleõpetajatele mõeldud instituudiga, vaid suunatud nimelt hispaania keele õpetajatele. Aeg-ajalt tundub seal õppimine veidi ebaõiglane, sest kõik kursusekaaslased on kohalikud, st hispaania keele kõnelejad, mistõttu palju seda, mis minul tuleb õppida, on neil lapsest saadik selge. Esimesel vaheeksamil kukkusingi läbi, sest ehkki olen elus palju keeleeksameid teinud, ei ole ma kunagi pidanud üheski keeletestis grammatika fundamentaalseid reegleid seletama. Kui mu helgest peast midagigi järgi peaks olema, saan ma lähinädalatel oma diplomi kätte. Loodetavasti.