Quilotoa 3. osa: vihm ja külm

...algus üle-eelmises postituses.

Autost väljudes

leidsin end keset täistikitud hostelitega küla. Hakkasin neid järgemööda külastama, ja viimaks peatusin ühes, kus oli kohvik, sest polnud kaua söönud.

Kõrvallauas ajasid juttu latiino ja eurooplane. Latiino tuli varsti minu juurde ettepanekuga rääkida kaamera ees midagi minu keeles. Ta vennal oli tulemas sünnipäev, ja ta kogus filmilõike, et erinevas keeles õnnesoove salvestada. Hea ja originaalne mõte!
Pärast antud juhtumit otsustasin kõrvallauas istujatega ühineda. Jutuajamine oli ainuvõimalik tegevus, sest vihma kallas nagu oavarrest ja välja jalutama ei kutsunud miski, ehkki olin mõelnud enne pimeda saabumist küla peal tiiru teha. Käisin vaid kümne meetri kaugusel turul, kus ostsin salli. See oli vajalik, sest Quilotoa-suguses kõrges kohas on öösiti väga külm, ja

päeval on "lihtsalt külm".

Pärastlõuna ja õhtu möödusid nimetatud kohvikus juttu ajades.

Minu uuteks jutukaaslasteks osutusid

argentiinlane ja inglane. Mõlemad olid omal käel reisima tulnud ja sealsamas kohvukus tuttavaks saanud.

Õhtutundidel hakkas kaugustest kostma muusikat. Suundusime rütmide suunas. Naaberhostelis oli modernne indiaani pidu - rahvas kandis tänapäeva riideid ja kõik nägid üsna meie moodi välja, aga kohale oli kutsutud rahvabänd, kes traditsioonilises umpa-umpa rütmis muusikat tegi ning, ning pidulised väänlesid kesest põrandat nagu vihmaussid. Peo "süüdlane" oli Hotellipidajatest perekonna noorim liige, kellel oli täitunud 25 aastat. Majas polnud sugugi vaid kohalikud, sest muusikarütmide peale olid kokku tulnud pea kõik ümberkaudsete hostelite küllastajad. Oli nii Ecuadori linnainimesi kui välisturiste.

Väljas möllavat koerailma arvestades oli peo parimaks osaks Canelazo, mida hosteli peremees terve õhtu jooksul rahvale

tasuta

välja valas. Tegemist on ühe kõige tüüpilisema Ecuadori joogiga, mida serveeritakse kuumalt: selle valmistamiseks pannakse keevasse vette ohtralt "panelat" (suhkruroo produkt, võrreldav pruuni suhkruga) ning lisatakse piiritust, sidrunit ning kaneeliroogu. Kangus on umbes 35 kraadi. Lisaks külmarohule andis piisavalt soojust ka Raudahi.

Kui ma hilisõhtul hostelituppa jõudsin ja soojad riided maha võtsin, tundsin end kui lapimaal. Deda üllatavam oli tunda, kuidas umbes 10-kilone 4-osalien tekk mind uuesti soojaks küttis, kui olin selle alla pugenud.

Järgneb...