Minu ja Diana päevaplaani arutelu meenutas sõnajalaõie kitkumist: lähme Banosesse-jääme siia-lähme Banosesse-jääme siia...kord, kui olime järjekordselt selle teema üles võtnud, märkasime bussiterminali. Olles saanud teada, et buss väljub Banose poole 30 minuti pärast, ja vaadates ühtlasi taevast, oli otsus lühike: jooksime hostelisse pakkide järele, ja varsti istusimegi bussis. Ainus, mis kripeldas, oli plaanitud tuur koskede juurde - Mindo üks populaarsemaid atraktsioone. Lohutuseks teadsime, et Banoses on samasugused kosed.
Sõit kestis tunde - vahemaa polnud kuigi pikk, aga teekond kulges mägedest alla ja üles, vasakule ja paremale. Autoga võtaks see reis arvatavasti rohkemgi aega, sest mäesopid peidavad endas lõputult kohti, millest ei saaks ilma peatumata mööduda. Esmalt tuli sõita tagasi Quitosse, seal võttis kokku kolme terminali juures busse vahetades Banosesse suunduva bussini jõudmine aega vähemalt poolteist tundi.
Kohale jõudsime pärast kella 10. Banost kirjeldasin veidi juba eelmises postituses; olin seal varem lühikest aega viibinud, kuid ööelu nägin esimest korda. Quito kesklinnas on rahvusvahelise kuulsusega umbes jalgpalliväljaku suurune koht - Mariscal - kuhu on suurem osa meelelahutusasutusi (ja pidutsejaid) kokku koondatud. Öine Banos oli justkui Mariscali filiaal, kuid veidi väikesem, kompaktsem, rahulikum ning turvalisem.
Banos oli pühade ajal oluliselt populaarsem kui Mindo, ja ööbimiskoha otsimine ei olnud sama lihtne nagu päev varem. Paljudel hostelite ustel olid sildid: "vabu kohti pole", saadaval olid vaid kallimad toad. Olukord lahenes lõpuks ladinaameerikalikult, nagu ikka: mööduvast autost hüüti, et ühes kohas on vabad kohad, tulge peale, viime kohale. Meiega oli teisigi lageda taeva alla jäänuid; kõigile tundus pakkumine ahvatlev, nii ronisime autokasti, ja meid sõidutati 7-dollarilisse hostelisse. Täiesti normaalne hind, palju rohkem ei peaks maksma. Tingimused olid igati head. Võimatu on hinnataseme seisukohast paralleelide tõmbamine Euroopaga - siin on teine maailm.
Edasi kulges hilisõhtu kuni kella kolmeni sarnaselt tavalise nädalavahetusega, sest diskoteekidega ääritsetud tänavad olid sarnased Quitole.
No comments:
Post a Comment