Miami-jutud

Miami Lennujaama uksest valjudes uskusin mõnda aega, et olen suure mootori juurde sattunud, enne kui taipasin, et selline ongi õhutemperatuur :)
Floridas on enamikesse hoonetesse, eriti kauplustesse, sisenemisel, tunne, nagu astuks kulmkappi. Kõige rohkem varskendust pakuvadki siseruumid, sest valjas on vaga palav, isegi oosel. Meri pole ka alternatiiv, sest kohati tundub seal soemgi kui valjas. Mõnevõrra lahedamaks teeb olemise vihm, ja seda tuleb suvisel ajal taevast tihti ja ohtralt. Autodest valja astudes on ka veidi harjumatu, et on palav, sest sees on jahutus.
On uldteada, et autota on Ameerikas keeruline elada. Mina proovisin seda, ja õnnestunult :) USA infrastruktuuri tase on osariigiti vaga erinev. Maletan, et Bostonis ja New-Yorgis oli see igati eeskujulik, kuid neid paiku tuntakse ka kui uhistranspordi musternaidiseid. Florida piirkonda peetakse veel suhteliselt heaks (see on sõna otseses mõttes suhteline!). Miami Beachile minekuks otsustasin kasutada jalgratast, sest teades oma autojuhtimise oskust, ei kaalunudki ma auto rentimise võimalust. Siinses multikultuurilises hiigellinnas tuleks sukelduda vaga erinevate soidustiilide keskele: Ladina-Ameerika, Kariibi mere jt kohalike saarte ja angloameerika liikluskultuurid on taiesti erinevad, lisaks on tanavatel hulgaliselt turiste, kellel tihti pole aimugi, kus nad parasjagu asuvad. Nii suudab Miami liiklusõnnetuste arvu osas konkureerida vaid New-Yorgiga, ja minul polnud tahtmist seda kaost omal nahal jargi katsetada. Niisiis valisin bussi. Mulle meeldib siinsete busside juures jalgrattaraam, mille kulge saab ratta kinnitada. Uldiselt tundub Miami bussiliiklus olevat sotsiaalprojekti, sest lõviosa sõitjatest on pensionarid, ja iga paari peatuse jarel ajab bussijuht reisijad tahapoole, et teha ruumi ratastoolile, kelle jaoks bussi eesosa on reserveeritud. Vahepeal sisenes vahihaige naine, kes oigas kovasti, kuni haigla peatuses maha laks. Taolisi markantseid hetki oli soidu jooksul palju, olgu mainitud veel latiino vanamees, kes istus mu selja taga, jorises vahetpidamata ning aeg-ajalt torkis mind napuga.
Alustasin bussisoitu lennujaama lahedalt, kus oli mu oobimiskoht (kui Calloway road, NW 87 Avenue). Bussi pidi kaua ootama: aegade asemel oli bussipeatuses marge, et saabumine on 8-20 minuti jarel; reaalselt tuli oodata vahemalt 30 minutit (pidi ka umber istuma). Buss peatus kohe, kui oli vaevalt hoo sisse saanud, lisaks põikas tihit kõrvaltanavasse, ja tuli jalle põhiteele tagasi. Sellegipoolest on ullatav, kuidas saab nii luhikest vahemaad nii kaua soita. Loo moraal: elad USA-s, osta auto, kulastad USA-d, rendi auto!
Mõne sõnaga Miamist: USA on uldiselt tuntud rohkete kontrastide poolest, kuid Miamis joonistuvad need eriti selgelt valja. Siin leidub uhes kohas peaaegu koike: erinevaid inimesi ja nahavarve; noudlust ning pakkumist igale maitsele nii kultuurilises, meelelahutuslikus, religioosses kui, miks-mitte, ka seksuaalorientatsioonilises mottes :) Siin on ohtralt raha: see on tommanud ligi nii neid, kes oskavad seda teenida ja kulutada, aga ka neid, kes sooviksid seda teha, kuid kellel raha pole.
Mulle meenuvad Mamiga seoses kaks filmi: Cocain cowboys ja Miami Vice. Esimene neist kirjeldab seda, kuidas 80-ndatel aastatel tekkis lõviosa Miamis ringlenud rahast Ladina-Ameerikast saadetud kokaiini vahendustegevusest. Miami Vice kirjeldab narkoari ja selle vastu võitlemist. Tana sellist ulatuslikku narkoari Miamis ei toimu, kuid kuritegevus on sellegipoolest USA uks korgemaid. Uks probleem on ilmselt erinevate kultuuride segatus, mis tekitab igal tasandil konflikte. Muu hulgas on seda naha ka linnavalitsuse tasandil: Miami on uks vahestest USA linnadest, mis 2001. aastal laks reaalselt pankrotti ja on seda suurestis tanaseni. Pankrot omavalitsuse puhul ei tahena tegevuse lopetamist, kull peab USA-s sellisel juhul osariigi kaest laenu saama, mis tahendab uhest kuljest raha juurdevoolu, kuid teisest kuljest kasvab volakoormus.
Tundub siiski, et Miami on puuab leida ka uusi funktsioone, mis siiani lausa tundmata. Naiteks asja valmis uus teatrikompleks: seni teatriskaimise võimalus suuresti puudus, ja Miamis sai vaid pidutseda. Puutakse arendada ka ulikoolide vorgustikku.
Kui kõik kulgeb plaaniparaselt, olen homme hommikul juba Kolumbias. Siia USA-reisi juurde oleks nii mondagi jutustada ka sellest, kuidas ma Bahamal kaisin, aga aeg on otsas. Teen seda kindlasti hiljem!