Järgmisel hommikul tõusime kella 7 paiku. Meie indiaanlastest giidid olid loomulikult ammu ärganud ja suure osa ümberkaudsetest rohust jõudnud lõkkeks teha. Hommik oli külm-külm, aga vähemalt oli tunda, kuidas juba kõrgeletõusnud päike vähehaaval õhku soojaks kütab. Vilets tervis oli veidikene järgi andnud, mistõttu olin üha rohkem veendunud, et õhk selles harjumatult kõrges kohas oli nigela enesetunde põhjuseks. Oleks olnud tegu hariliku külmetusega (gripp, seagripp vms), ei oleks olukord üleöö ilma rohtudeta paranenud.
Kõht-täis-meel-hea, pakkisime asjad taas eesli selga. Nii meie kui eesli rõõmuks oli koorem juba kergem, sest suur osa toidust ning veest, mis kõige rohkem kaalusid, oli ära tarvitatud. Teekond pidi terve eeloleva päeva kulgema ülesmäge. Ei pidanud arvestust täpsete kõrguste kohta, kuid nn lõikepunkt, kuhu pidime plaani järgi kolmandaks päevaks jõudma, pidi paiknema 4300 meetri kõrgusel. Seega pidime antud hetkeks olema roninud rohkem kui 2000 meetrit.
Maastiku kohta palju märkimisväärset ei oskagi öelda, sest olen varasematel matkadel sarnaseid vaatepilte piisavalt näinud. Sellele vaatamata oli tegemist Ecuadoris viibitud aja ühe kõige nauditavama üritusega. Oluline oli sealjuures üritus tervikuna, kus iga detail päevast andis oma värvi: seltskond, jutud, naljad, ja näiteks eesel, kes aeg-ajalt kaelani sohu vajus.
Küttematerjaliks kõlbulik saak oli endiselt vilets, kuid korjasime teelt kõik vähegi puitu meenutavad asjad üles, nii et järjekordsesse ööbimiskohta jõudes tassis igaüks suurt sületäit puuoksi.
Giidid osutusid antud päeval kõige kasulikumaks, kui nad meid hullu lehma karjast mööda viisid. See tegi küll teekonnale pooletunnise aasa, kuid ilmselt päästis ka meie elu.
Sarnaselt eelmise päevaga sai ööbimiskoht valitud pimedaksminemise aja järgi – kella kuue paiku õhtul pakkisime asjad lahti, panime telgi üles, ja lõkketegemise ajaks oli juba peaaegu kottpime.
Öö tundus olevat eelmisest veelgi külmem ja tuulisem; ilmselt seetõttu, et olime veelgi kõrgemale tõusnud. Järgmisel hommikul pidime ronima veel umbes tunni jagu, misjärel kulgevat tee allamäge.
No comments:
Post a Comment