Minu pärastlõunane programm leiab iga päev aset Universidad Central de Ecuador`i keeltekeskuses. Viimastel päevadel on hispaania keele tunnid ära jäänud, sest ülikool on olnud suletud. Tegemist pole pühadega, vaid poliitilise mässuga.
Üleüldiselt on teada, et paljudes Ladina-Ameerika riiklikes ülikoolides valitseb kommunistlik meelsus. Selles Ecuadori riiklikus ülikoolis on juba vähemalt 20 aastat olnud juhtiv akadeemiline kaader eesotsas rektoriga tugevalt kommunismiusku. Ideoloogiat on levitatud nii töötajate kui tudengite seas – õppejõud, kelle puhul on teada, et nad pooldavad teist poliitikat, on lastud lahti, ja mittekommunistidest tudengid said halbu hindeid.
Viimased aasta aega on ametis olnud uus rektor Édgar Samaniego, kes ei poolda „traditsioonilist“ suunda, ning ühtlasi püüab muuta ülikooli töökorraldust liberaalsemaks. Pärast ümberkorraldusi, mille tulemusel muudeti ülikooli administratiivset korraldust ning valitavate ametikohtade tööprotseduuri, puhkes vanameelsete grupi “Frente Revolucionario de Izquierda Universitario“ (vasakpoolse revolutsiooni rühmitus) algatatud mäss, mille käigus tungiti rektori ruumidesse, hävitati suur osa sisustusest, ning ühtlasi peksti rektorit kaigastega. Turvateenistus reageeris operatiivselt, kuid rektori käsi oleks arvatavasti võinud halveminigi käia. Käesoleval juhul pääses ta poolepäevase haiglasviibimisega, ning järgmise päeva hommikul andis ta juba teleintervjuusid. Vahistatud mässajad muidugi väidavad, et nemad pole milleski süüdi, ja rektor vigastas ennast ise, kui ta läbi aknaklaasi hüppas. Viimane on mingis osas ka tõsi, sest ohver tõepoolest põgenes läbi klaaside.
No comments:
Post a Comment